Rehvide struktuur Rehvidel on kaks põhistruktuuri: diagonaalrehvid ja radiaalrehvid. Turvalisuse terve mõistuse kohaselt kasutatakse enamikul reisimootorratastel diagonaalkonstruktsiooniga rehve, enamikul sportmootorratastel aga radiaalkonstruktsiooniga rehve; kodararataste rehvidel peavad olema sisekummid, valatud rummuga rattarehvidel aga sisekummid ei pea olema; Struktuurrehvidel on ümaram profiil ja kõrgemad rehvi külgseinad, radiaalrehvidel aga lamedam profiil ja lühemad rehvi küljeseinad. Kallutatud rehvi võra all olev karkassikiht on valmistatud mitmest nailonist ja viskoosist.
Mõnel rehvil on kihi peal täiendav vöökiht, mis jookseb rehvi veeremise suunas. Kui rehv veereb, siis maapinnaga kontaktis olev väike osa sellest tasaneb hetkeks ja põrkab seejärel tagasi oma algsesse olekusse, mida nimetatakse sõidupinnaks – see lammub ja põrkub rehvi liikumisel korduvalt tagasi. algolek ja rehvi pideva paindedeformatsiooniga tekkiv soojus on rehvi haardumisvõimele väga kasulik, kuid kui liigne paindedeformatsioon põhjustab liigset kuumuse teket, vähendab see rehvi haardumist ja kiirendab rehvi kahjustusi. Radiaalrehvide kihi suund on risti rehvi veeresuunaga, mis aitab vähendada rehvi läbipainel tekkivat soojust, nii et rehvi temperatuur on töötamise ajal madalam; kuna radiaalrehvi külgsein on kalduvam läbipaindele ja deformatsioonile, on rehvi profiil lühem. Radiaalrehvide madala profiiliga struktuur tähendab, et need suudavad kanda rohkem koormust ja sobivad paremini ristlusmootorratastele, mis vajavad raskete reisijate või pagasi laadimist; samas kui diagonaalrehvid sobivad paremini ristlusmootorratastele. Vedrustuse ja kurvide jõudluse nõuded. Seda silmas pidades kontrollige kindlasti, kasmootorratta rehvidsobivad kasutamiseks teie mootorrattal enne mootorratta rehvi ostmist. Diagonaal- ja radiaalrehvide puhul varieerub võra mustri soone kujundus vastavalt rehvi potentsiaalsele kasutusalale ning rehvi võra soone kujundust kasutatakse peamiselt vee ärajuhtimiseks rehvi jooksupinnalt. Mida rohkem sooni võra mustris, seda parem on rehvi äravooluvõime. Tavaliselt tuleb kruiisi- ja matkaautodega sageli vihmaga sõita, nii et nende rehvidel peab olema kõrge drenaaživõime; samas kui sportmootorrattad ei ole mõeldud sõitmiseks vihmaga, nii et mida vähem on rehvi võra turvisemustril sooni, mida rohkem kummi on rehvil maapinnaga kokkupuutes, seda suurem on rehvi haarduvus kuival pinnasel.
